Kui õlu on lõpuni käärinud, tuleb ta enne tarbimist karboniseerida. Selleks tuleb õlu villida vaati (näiteks Cornelius keg-i) või järelkääritada õlut pudelis. Antud artiklis kirjeldame õlle villimise protsessi pudelisse.
Enne villimist tuleks veenduda, et õlu on tõepoolest lõpuni käärinud. Selleks tuleb mõõta hüdromeetriga õlle erikaalu. Valage käärimisnõu kraanist mõõtesilindrisse piisav kogus õlut. Kui panete hüdromeetri mõõtesilindrisse, ei tohi see vajuda silindri põhja, vaid peab jääma vabalt vedelikku hõljuma. Kui kasutate kääritamiseks veinipudelit või mõnda muud anumat, millel puudub kraan, võtke proov suure süstlaga või sifooniga. Sel juhul tuleb süstal või sifoon enne õllega kokku puutumist korralikult desinfitseerida.
Vaadake hoolikalt, millises numbri juures hüdromeetri skaalal on vedeliku tase mõõtesilindris – see ongi teie õlle erikaal. Tavaliselt jääb lõpuni käärinud õlle erikaal (FG –final gravity) vahemikku 1.008-1.015. Reeglina mida kangem on õlu, seda kõrgema FG juures käärmine lõppeb. Kui erikaal on püsinud kolm päeva samal tasemel, on käärimisprotsess suure tõenäosusega lõppenud.
Kui olete veendunud, et õlu on lõpuni käärinud, tasub võimaluse korral enne villimist kääritusnõu jahedasse kohta tõsta. Jahedas settivad pärm ja muud õlles hõljuvad osakesed põhja ning pudelisse villitud õlu jääb klaarim. Mida jahedamas keskkonnas te õlut hoiate, seda kiiremini settib pärm ning mida kauem te õlut jahedas hoiate, seda tihedamaks muutub pärmikook ja klaarimaks õlu. Kui teil ei ole võimalust õlut enne villimist jahutada, siis pole hullu – aeg teeb õllega imesid. Mida kauem te õlut kääritusnõus hoiate, seda klaarimaks õlu settib. Kui õlu paistab hägune, laske tal veel nädalake kääritusnõus settida, kui olete kannatamatu, asuge villimise juurde – pärm ja muud tahked osakesed settivad ka pudelis ning pudelid mahuvad külmikusse oluliselt paremini kui kääritusnõu. Sellisel juhul peate lihtsalt arvestama, et pudelipõhja jääb paksem kiht pärmisadet ning peate serveerimisel ettevaatlikum olema, et seda mitte klaasi valada.
Kui leiate, et õlu on villimiseks valmis, siis asuge asja juurde! Villimiseks sobib suurepäraselt kraaniga kääritusnõu. Esmalt puhastage hoolikalt (soovitavalt spetsiaalse puhastusvahendiga, näiteks ChemiPro Oxi või VWP) kõik õllega kokkupuutuvad esemed (kääritusnõu, sifoon, segamislabidas, villimispulk, pudelid jne.) ning vajadusel loputage rohke puhta veega. Asetage kääritusnõu villimisnõust kõrgemale, nii et kääritusnõu põhi asuks kõrgemal villimisnõu ülemisest servast.
Veenduge, et villimisnõu kraan on suletud asendis! Sifoonige õlu ettevaatlikult kääritusnõust villimisnõusse. Vältige õlle liigset kokkupuudet hapnikuga (ärge solberdage!), vajadusel pange sifooni villimisnõu poolse otsa külge voolik, et õlu täidaks villimisnõu põhjast, mitte ei soriseks kõrgelt ämbrisse. Alustage sifoonimist õlle pealmisest kihist (klaarima ning heledama õlle korral peaksite nägema sifooni otsa õlles) ning liigutake sifooni vedelikutaseme langedes sügavamale kääritusnõusse. Lõpetage sifoonimine, kui olete jõudnud pärmikoogini.
Et villimine oleks mugavam, tõstke villimisnõu laua või tooli peale. Tehke kindlaks, mitu liitrit õlut villimisnõus on. Kui teie nõul puudub skaala, siis kaaluge villimisnõud kõigepealt tühjalt, seejärel õllega täidetuna – tühja ja täis nõu kaaluvahe kilogrammides ongi umbkaudu nõus oleva vedeliku kogus liitrites. Kui tahate olla veelgi täpsemad, võite saadud kaalu kilogrammides jagada õlle erikaaluga – üks liiter õlut on natukene raskem kui üks kilogramm. Enamasti pole see siiski vajalik ning piisab lihtsalt kaalumisest.
Kui olete välja selgitanud villimisnõus oleva õlle koguse, siis keetke natuke vett (veerand liitrit 20 liitri õlle kohta on piisav) ning lisage sinna 6-8g suhkrut liitri õlle kohta ehk 120-160 grammi 20-liitrise laari kohta. Segage, kuni suhkur on lahustunud, seejärel valage suhkrusiirup ettevaatlikult villimisnõusse. Segage ettevaatlikult segamislabidaga, kuni suhkur on õlles ühtlaselt segunenud.
Kui kasutate villimiseks spetsiaalselt villimisotsikut, siis paigaldage see villimisnõule ning avage ettevaatlikult kraan. Suruge villimisotsik pudeli põhja ning täitke pudel ääreni – kui võtate villimisotsiku välja, jääb pudelisse piisav kogus õhuruumi karboniseerumiseks. Kui villite otse kraanist, siis ärge täitke pudelit servani, vaid jätke paar sentimeetrit õhuruumi, see on vajalik selleks, et õlu saaks normaalselt karboniseeruda.
Kui õlu on pudelitesse villitud, siis kasutage korgitange, et paigaldada pudelitele korgid. Hoidke pudeleid 10-14 päeva toatemperatuuril, seejärel pange nad 10-14 päevaks jahedasse laagerduma. Nüüd ongi õlu tarbimiseks valmis.
Kutsuge külla sõbrad ja nautige isevalmistatud rüübet!
